Gustaw, vanus 5 kuud

Ohh, küll see aeg lendab ikka kiirelt – eriti veel suvel! Vaata, et juuni kuu on juba otsakorral, jaanipeod peetud ning suveavamisedki möödas. Püüan vähemalt korra kuus siiski teha sissekande ning kirjutada, kuidas meil läheb.

Ja läheb meil suurepäraselt! Juuni kuu on võimaldanud päris head õues askeldamise ilma, mida me ka Kustiga päevad läbi naudime, küll aiamaal toimetades, küll ringi jalutades.

Treeningute ja koolituste koha pealt otsustasime siiski, et pole meil kummalgi Tõnuga suvel seda aega. Minul ju justnagu näiliselt oleks, aga minu tegevused olenevad ikkagi suurel määral Tõnu omadest ja kui ma regulaarselt Kustiga koolitustel osaleda ei saa, siis pole sellel suurt mõtet. Ei hakka üle oma varju hüppama ja suruma asja, mis käib üle jõu.

Hambad vahetusid meil kuni kihvadeni ilusasti ära. Kihvad veel ei ole liikuma hakanud ja ei paista et seal midagi topelt ka veel oleks. Ju siis on veel aega.  Eile käisime arsti juures. Kustil on lõua all, seal kus poistel habe hakkab kasvama, mingid imelikud pisikesed valged punnid tulnud. Võeti proove, kas on põletikuline või bakteriline – ei olnud. Kuna ma ise ei kuulnud, mis arst rääkis, siis on mul väga raske kommenteerida, miks ja millest need on. Aga kirjutati meile tablette RILEXINE 10 tk (pool hommikul, pool õhtul) ehk siis 10 päevane kuur ja siis lähme uuesti näitama. Ma ise arvan, et äkki see on tal puberteet (?). Arst oli öelnud, et need punnid on umbes inimesel akne taoline asi, et ei tohiks midagi hullu olla. Loodame, et siis pole ka.  Hilisem lisakommentaar: Tablettidest ei ole püsivat kasu. Need punnikesed kippusid ikka vahelduva eduga tagasi tulema. Miks? Keegi ei oska öelda, millest.  Nüüd (Kusti on hetkel juba 2,5 aastane leidsime vist lõppude lõpuks rohu ja pole siiani neid punnikesi enam kordagi tagasi tulnud). See peale määritav salvilaadne rohi nimega CORTIZEME.  Meile igatahes oli sellest kasu. Kustit kaaluti ka veel ja nüüd on tema kaal juba 4,7 kilo!! Ma ei saa aru. Omast arust piiran nüüd tema porjoneid ja olen palju vähem süüa andnud ja liigume palju, aga kaal ikka tõuseb nii jõudsasti. Minuarust paks ta nüüd kohe kindlasti ei ole, sest ta on selline tugeva kondiga, hea koduse toidu peal, karv läigib ja silmad on rõõmsad. Pigem vaatad, et kui ta jookseb, siis paistavad lihased, libid ja selgroog. Rinnakorv on ikka korrektselt kummus ja kõht sees, et ei saa öelda, et ta nüüd pontsakas oleks.

Hirmus loll komme on tal autosid taga ajada ja kui keegi maja ette sõidab, siis auto juurde jooksta ja haukuda. Ma vahest aias tööd teen, siis olen ta päris paela otsa pannud, sest mine tea, parem karta kui kahetseda, neid auto alla jooksnud koeri oma koduõues on küll ja küll. Seda enam, et ei tasuks unustada, et tegemist on kõigest 5 kuuse kutsikaga, kellel seal kahe kõrva vahel veel eriti midagi tarka ei toimu.