Nüüdseks on siis aastaring koeraomanikuna ümmarguseks veerenud ning võin palju julgemini sõna võtta teemal„Milline koer on kääbus pinšer“ või „Kellele sobiks pinšer ja kellele mitte“. Seega ongi paras aeg teha kokkuvõte oma aastastest kogemustest ning neid teiega jagada. Alustaks kääbus pinšeri iseloomust. Niisiis:
ISELOOM: Kui ma endale koera valisin, siis esimese asjana vaatasin ma loomulikult tema välimust, suurust jne.
Pinšeri puhul puhul pole üldse vähem tähtis, et tuleks olla teadlik selle tõu iseloomust. Kui internetis veidikenegi ringi guugeldada, siis jäävad silma märksõnad:elav, temperamentne, enesekindel, tasakaalukas (selle viimase juures ma üldse väga kahtlen, pinser ja tasakaalukas.. hmmm?:))
Tegelikult võib neid sõnu vist kasutada 80% koerte puhul ja see ei räägi koera valivale inimesele suurt midagi. Näiteks mina olin arvestanud, et pinšer on elav ja aktiivne, mis mulle sobis, kuid ma tõesti ei kujutanud ette, et see „elav ja aktiivne“ näeb välja nagu 24/7 Duracell patarei peal töötav jänes :))
Pinšer on meeletult energiline, paigalpüsimatu, pidevalt mingit tegevust vajav koer! Ainus aeg, mil pinšer on rahulik, on siis kui ta magab. Ülejäänud ta lihtsalt käib ja toimetab. Kindlasti ei sobi pinšer lemmikloomaks ilupärast – ta ei ole kotikoer, diivanikoer, sülekoer, taskukoer, ninnu-nännu-nunnu koer nagu on teised kääbikud, keda paljud kannavadki kaasas vaata et aksessuaarina, nagu käekotti. Pinšer kotis – bad idea! :D
Pinšer on TARK KOER! Ta on piisavalt tark ja kaval koer, et kui tal on võimalus oma peremees kuidagi üle kavaldada või miskit ära nihverdada, siis ta ei jäta seda võimalust kasutamata. Kui temaga ei tegele ja õieti ei
kasvata, on oht, et ta võib vabalt teil üle käte kasvada. Jääb mulje, et „õudne loll koer, et sõna üldse ei kuula ja teeb mis ise tahab jne“ – tegelikult ta teeb täpselt seda, mida talle lubatakse ja kui piire pole paika pandud, siis ta pushibki neid niikaugele, kui te ise olete lasknud.
On koeratõuge, kes on sünnipäraselt sellised kuulekad ja rahulikud, siis vot pinšer on üks paras satikas, kes oma rahutu iseloomuga proovib järgi kõik pahandused. Pinšer on vägauudishimulik ja vahest lollilt julge koer, kes ei karda midagi ega kedagi. Ta võib vabalt minna mõne suure kaukaaslasega ärplema, sest ta arvab, et tema on Boss (paraku võivad sellised asjad üsna üheselt kurvalt lõppeda).
Siitkohast jõuangi järgmise teema juurde, et kui sa tahad pinšeri terast mõistust, intelligentsi, aktiivsust ja elavat iseloomu ära kasutada nii, et ta sind oma tegemistega ja pahandustega närvi ei ajaks, siis pead teda õieti kasvatama ehk KOOLITAMA!
KOOLITAMINE: Eks minu enda suhtumine oli ka 3-4 kuuselt, et „Ahh, mis koolitamine ja treenimine! Et
näitustele me niikuinii minna ei taha ja võistlustele ammugi mitte, et milleks meile seda koertekooli või treeninguid tarvis on?“.
Kui Gustaw sai umbes poole aastaseks, siis ma tundsin, et ta hakkab mind vaikselt hulluks ajama. Ta ei kuulanud enam absoluutselt sõna! Enda arust ma küll keelasin ja kasvatasin, aga aina hullemaks läks.
Jalutamas käisime, siis ta kas ei kõndinud kenasti kaasas või vastupidi sikutas nagu kelgukoer ees. Pärast jalutuskäiku ma olin nii väsinud alati sellest riidlemisest ja närvitsemisest, nagu oleks mingit nuhtlust paela otsas talutanud. Õues paela otsast lahti lasin, siis ta tormas pidevalt kuhugi minema – kord ajas autosid taga, haukus inimeste peale, lärmas maja ees, kutsumise peale ei reageerinud... See oli jube! Ma tundsin, et ma üksi ei saa selle koeraga lihtsalt hakkama ja mingit kontrolli ei oma koera üle
Jalutamas käisime, siis ta kas ei kõndinud kenasti kaasas või vastupidi sikutas nagu kelgukoer ees. Pärast jalutuskäiku ma olin nii väsinud alati sellest riidlemisest ja närvitsemisest, nagu oleks mingit nuhtlust paela otsas talutanud. Õues paela otsast lahti lasin, siis ta tormas pidevalt kuhugi minema – kord ajas autosid taga, haukus inimeste peale, lärmas maja ees, kutsumise peale ei reageerinud... See oli jube! Ma tundsin, et ma üksi ei saa selle koeraga lihtsalt hakkama ja mingit kontrolli ei oma koera üle
Ja siis ma võtsin ühendust Ede Brand`iga, kes on Pärnu Agility treeneriga, kellel endal on hoolealustena pinšerid.
Pöördusin alguses lihtsalt palvega, et kas Gustawil oleks veel poole aasta vanuselt võimalik veidikenegi kuulekust harjutada või on juba hilja? Ede ütles mulle väga lohutavalt – et „Hilja pole kunagi! Et tule proovime!“.
Mõtlesin, et kaotada pole midagi. Minu lootused olid väga väikesed, pea olematud. Ise veel naersin mõttes, et no ma tahaks näha, et meie Gustaw midagi õpib või käsu peale teeb! Et „hahahaa!“. Juba esimese trenni jooksul suutis Ede Gustawi käsu peale istuma õpetada – mul kukkus ausalt suu lahti! Ja vot siis mulle jõudis kohale, et tegelikult selleks, et koera õieti kasvatada ja koolitada läheb vaja proffesionaalide või kogenud inimeste abi.
Eriti, kui sul on ISELOOMUGA KOER, kes on jonnakas, kangekaelne, surub oma tahtmist, siis on tarvis teadjama inimese kogemusi, mismoodi see koer "peenelt paika panna" ja mismoodi panna ta käituma nii, nagu sina tahad, mitte nii nagu koer tahab. Pinšer meenutab natuke hüperaktiivset last (tähelepanu defitsiit, tähelepanu ja keskendumis häired, püsimatus, sõnakuulmatus jne). Nii selise lapse kui sellise koera puhul on kasu kogemustega kasvatajast.
Pöördusin alguses lihtsalt palvega, et kas Gustawil oleks veel poole aasta vanuselt võimalik veidikenegi kuulekust harjutada või on juba hilja? Ede ütles mulle väga lohutavalt – et „Hilja pole kunagi! Et tule proovime!“.
Mõtlesin, et kaotada pole midagi. Minu lootused olid väga väikesed, pea olematud. Ise veel naersin mõttes, et no ma tahaks näha, et meie Gustaw midagi õpib või käsu peale teeb! Et „hahahaa!“. Juba esimese trenni jooksul suutis Ede Gustawi käsu peale istuma õpetada – mul kukkus ausalt suu lahti! Ja vot siis mulle jõudis kohale, et tegelikult selleks, et koera õieti kasvatada ja koolitada läheb vaja proffesionaalide või kogenud inimeste abi.
Eriti, kui sul on ISELOOMUGA KOER, kes on jonnakas, kangekaelne, surub oma tahtmist, siis on tarvis teadjama inimese kogemusi, mismoodi see koer "peenelt paika panna" ja mismoodi panna ta käituma nii, nagu sina tahad, mitte nii nagu koer tahab. Pinšer meenutab natuke hüperaktiivset last (tähelepanu defitsiit, tähelepanu ja keskendumis häired, püsimatus, sõnakuulmatus jne). Nii selise lapse kui sellise koera puhul on kasu kogemustega kasvatajast.
Me oleme nüüd Gustawiga 3 kuud käinud Ede juures agility trennis. Mind on hämmastanud ja hämmastab siiamaani, kui õpivõimeline koer Gustaw on. Talle kohe meeldib õppida uusi asju ja ta õpib üsna kiirelt – jällegi, kui ta tahab õppida!
Treeneritel on aastatega omandatud koera psühholoogia, nõksud, oskused, kuidas panna ta kuuletuma.Ise kodus lihtsalt ei tule selliste asjade peale. Uskuge mind – minge kindlasti koeraga kutsikakooli, edasi juba mõnele treeningule. See pakub esiteks teile nii palju rõõmu ja koerale täpselt samamoodi. Ka koer vajab tegevust, ülesandeid, mis teda arendavad, mis on talle väljakutsed, mille tegemise eest teda tunnustatakse ja ta saab kiita. On koer rahul ja olete ise rahul.
Treeneritel on aastatega omandatud koera psühholoogia, nõksud, oskused, kuidas panna ta kuuletuma.Ise kodus lihtsalt ei tule selliste asjade peale. Uskuge mind – minge kindlasti koeraga kutsikakooli, edasi juba mõnele treeningule. See pakub esiteks teile nii palju rõõmu ja koerale täpselt samamoodi. Ka koer vajab tegevust, ülesandeid, mis teda arendavad, mis on talle väljakutsed, mille tegemise eest teda tunnustatakse ja ta saab kiita. On koer rahul ja olete ise rahul.
Üks väga oluline asi KASVATUSE juures on see, et pinšeri nagu ka iga teise koera juures, et tuleb kohe alguses
„maha istuda“ ja otsustada, kes on KARJALIIDER. Ja ma arvan, et ma ei eksi, kui karjaliider tahate olla ikka teie, mitte koer.
Koer on teadupärast ürgselt karjaloom – hunt. Nii nagu kõigil karjaloomadel, valitseb ka huntide karjas koospüsimise huvides täpselt paika pandud võimuhierarhia. Ei tasu unustada, et koer ei ole loll ja ei tasu teda alahinnata endast rumalamaks olevuseks. Ta võibolla ei oska lugeda ega arvutada, kuid ta oskab sageli palju paremini ja täpsemini lugeda teie kehakeelt, teie hääletooni, teie tujusid, mõtteid. Koer tunneb ehk inimest paremini, kui inimene ise ennast tunneb. Koer kuulab ainult liidri ehk juhi sõna
Koer tajub väga hästi, kas te ütlesite talle „EI TOHI!“ nii, et te seda ka päriselt mõtlesite või ütlesite „EI“, aga mõtlesite,et ahh las teeb edasi.
Esimene reegel koera kasvatamise juures ongi see, et kui sa midagi nõuad, siis sa pead seda ise ka tundma, uskuma ja päriselt tahtma – järeleandmiste kohta ei tohi jätta. Kui sa midagi nõuad koeralt, siis Sina pead oma tahtmises peale jääma, alati, mitte tema. Kui sa oled laisk, lööd käega ja annad järele, siis võidab koer. See on lihtsalt psüühiline võitlus, kelle tahtmine võidab.
Nii nagu hundikarjas nii ka koete omavahelises domineerimises, võidab alati see, kes jääb peale. Kes oma tahtmises peale jääb – on võidumees. Jääge alati oma tahtmises peale! Teie olete see, ütleb mida, millal ja kus tohib!
Esimene reegel koera kasvatamise juures ongi see, et kui sa midagi nõuad, siis sa pead seda ise ka tundma, uskuma ja päriselt tahtma – järeleandmiste kohta ei tohi jätta. Kui sa midagi nõuad koeralt, siis Sina pead oma tahtmises peale jääma, alati, mitte tema. Kui sa oled laisk, lööd käega ja annad järele, siis võidab koer. See on lihtsalt psüühiline võitlus, kelle tahtmine võidab.
Nii nagu hundikarjas nii ka koete omavahelises domineerimises, võidab alati see, kes jääb peale. Kes oma tahtmises peale jääb – on võidumees. Jääge alati oma tahtmises peale! Teie olete see, ütleb mida, millal ja kus tohib!
Kuidas tekitada koeral huvi üldse midagi teha? Mina ka alguses mõtlesin, et no mis valemiga ma selle Gustawi siis panen istuma või käsku täitma, kui isegi ei kuula, mis ma käsin. Siin on alustamiseks üks läbi aegade kõige kergem trikk ehk nagu inglased ütlevad „trick or treat!“ (trikk või maius). MAIUS EHK SÖÖK!
Näidake mulle mõnda koera, kes ei armastaks süüa? Pinšerid on eriti suured õgardid ja alati valmis midagi head nosima.
Näidake mulle mõnda koera, kes ei armastaks süüa? Pinšerid on eriti suured õgardid ja alati valmis midagi head nosima.
Loomulikult ei tee ükski täiskõhuga koer teile maiuse eest suurt midagi, võibolla natukene, kui väga viitsib,
sest ta on harjunud kõike ilma pingutamattagi saama. Üldse on VÄGA VALE oma koeral koguaeg kõht täis toppida, et tal hea meel oleks. Inimene mõtleb tohutult ekslikult, et punnis kõhuga koer on õnnelik ja eluga rahul. Jah, koerale meeldib süüa, sest tal on instiktiivselt vajadus igaksjuhuks ära süüa kõik, mis maha pannakse, sest võibolla homme enam pole ja on nälg.
Koer ei tohiks süüa päevas üle 1-2 korra!!! Trennipäevadel oleks tark tegu teda enne trenni üldse mitte sööta.
Koer ei tohiks süüa päevas üle 1-2 korra!!! Trennipäevadel oleks tark tegu teda enne trenni üldse mitte sööta.
Pinšerite puhul, nagu ma ütlesingi, on tõeliselt suur oht neid üle toita, kuna nad on väga aplad väikesed õgardid. Ma ei ole veel näinud kordagi, et Gustawil oleks kõht nii täis, et talle enam ei mahuks midagi sisse.
Ära söö koos koeraga koos divanil, umbes nii, et koer sööb sinuga kordamööda sinu taldrikust võidu ja oh kui lõbus ja nunnu! See näitab koerale, et sa oled karjas temaga "ühel pulgal" ja te olete võrdset saagi jagajad.
Inimene teeb üldse suure vea sellega, et arvab, et koer mõtleb ja näeb maailma nii, nagu inimene seda teeb. Koer on koer ja inimene on inimene. Me võime üheskoos sõbralikult koos elada ja läbi saada, kuid me oleme erinevad liigid. Inimene kipub seda pidevalt unustama!
Inimene teeb üldse suure vea sellega, et arvab, et koer mõtleb ja näeb maailma nii, nagu inimene seda teeb. Koer on koer ja inimene on inimene. Me võime üheskoos sõbralikult koos elada ja läbi saada, kuid me oleme erinevad liigid. Inimene kipub seda pidevalt unustama!
Üks selline soovitus tuleb veel meelde, et koeral olgu OMA KOHT. Siin tuleb see asi jälle kohe koos kutsika majja toomisega ära otsustada, et kus hakkab koera koht olema. Loomulikult on kõik OK, kui sa lubad tal elu lõpuni enda juures voodis teki alla magada. Kui aga sul tekib aasta pärast mõte, et koer peaks magama ikkagi oma pesas, on seda veidikene hilja talle selgeks teha.
Kõige targem on muretseda endale koju koera kennel (turvapuur) ning kohe, kui kutsika koju toote, harjutada ta seal sees magama.Turvapuur on koera enda huvides, mitte karistuseks, et temaga midagi ei juhtuks, kuni teid kodus pole.Kui kutsikat juba maast madalast harjutada puuriga, siis ta võtab seda kui oma pesa, kui vahvat ja lahedat kohta
kus omaette olla.
Kui kutsikas on puuri omaks võtnud, siis hiljem käib ta sealtäiesti vabatahtlikult ja hea meelega, on seal sees lahtise uksega, nagu igas teises karvases ja nunnus koerapesas.
Kui kutsikas on puuri omaks võtnud, siis hiljem käib ta sealtäiesti vabatahtlikult ja hea meelega, on seal sees lahtise uksega, nagu igas teises karvases ja nunnus koerapesas.
Sama soovitus oleks ka autoga sõites kasutada transportpuuri. Kutsikana harjuvad nad seal sees kiiresti olema. Uskuge mind, reisidel ja pikematel sõitudel, või kasvõi miks mitte linnas, kui teil on vaja korra toidupoes ära käia – kuhu te koera autos jätate? Puuris on tal turvaline koht olla, ta ei näri ega rebi teie autosalongi vahepeal puruks, ei pissi autosse, ei kraabi mingeid jälgi kuhugi – koer on koer, nad teevad seda.
Mis ma siis veel pinšeri kohta olen õppinud. Seda, et ta on hästi aktiivne ja elav, said juba kõik aru. Kuid pinšer
armastab tõepoolest VÄGA PALJU LIIKUDA ja jooksta. Tal on oma pisikese kasvu kohta ülihästi arenenud keha ja lihased, mis võimaldavad tal ülikiiresti, palju ja väsimatult liikuda. Pinšeri jaoks on lihtsalt luksus tunnikene rannas kajakaid taga ajada või metsas koos teiega jooksmas käia. Ta on väga sotsialiseeruv koer (nii inimestega kui teiste koertega).
Pinšerile sobiks väga ideaalselt elada peres, kus oleks teisi koeri, kellega koos mürada, ringi joosta ja energiat kulutada. Kellel võimalik, siis võiks kaaluda endale rohkem kui ühe pinšeri omamist (või see ei pea ilmtingimata olema pinšer, aga sama aktiivse loomuga koer vähemalt, teised ta tüütaks lihtsalt ära – näiteks jack-russel või toy-fox-terjer või taksi.
Pinšerile sobiks väga ideaalselt elada peres, kus oleks teisi koeri, kellega koos mürada, ringi joosta ja energiat kulutada. Kellel võimalik, siis võiks kaaluda endale rohkem kui ühe pinšeri omamist (või see ei pea ilmtingimata olema pinšer, aga sama aktiivse loomuga koer vähemalt, teised ta tüütaks lihtsalt ära – näiteks jack-russel või toy-fox-terjer või taksi.
Küll on pinšer aga väga hea valvur! Paljud on minult küsinud, et kas pinšerHAUGUB palju? Mina ütleks, et ei haugu ta midagi palju, nagu koerad ikka hauguvad. Jah ta teeb häält, aga tavaliselt on selleks alati mingi põhjus. Võibolla sõltub koerast, aga
meie Gustaw haugub ainult siis, kui tema jaoks midagi „kahtlast“ kuskil toimub, kui ta „oma territooriumil“ võõrast tundmatut liikumist märkab (auto, inimene, koer), kui kusagil mingi imelik krõbin või heli tekib (koputus, uksekell, trepikojas mingi kolin). Ühesõnaga täiesti normaalsuse piirides haugub ja no mis häält see koer siis ikka peab tegema – näuguma või?
meie Gustaw haugub ainult siis, kui tema jaoks midagi „kahtlast“ kuskil toimub, kui ta „oma territooriumil“ võõrast tundmatut liikumist märkab (auto, inimene, koer), kui kusagil mingi imelik krõbin või heli tekib (koputus, uksekell, trepikojas mingi kolin). Ühesõnaga täiesti normaalsuse piirides haugub ja no mis häält see koer siis ikka peab tegema – näuguma või?
Võibolla märgiks veel ära KARVKATTE omadused, sest teadupärast pole pinšeritel aluskarva ning osadel koertel kipub see olemasolev kasukaski teatud kohtadest nii hõre olema, et kube ja kaenlaaused on päris paljad. Pinšerid on muidugi väga väga erinevad ja paljuski mängib nende karvakatte tiheduses rolli nende pärilikud geenid, sugupuu jne. Et kui emal-isal ikka on vähe karvu, siis ei maksa loota, et teie kutsikalgi lokid kasvama hakkavad. Ja samas on nii tiheda karvaga pinšereid, et vaata ja imesta!
Meie Gustawil on see kasukas täiesti OK, karv läigib, pole lahti ega pole mingeid nahahaiguseid ka. Küll aga on ta üsnaKÜLMAKARTLIK. Et 20 kraadise pakasega ta ikka üle tunni aja õues ei taha olla (isegi riietega), käpad
Meie Gustawil on see kasukas täiesti OK, karv läigib, pole lahti ega pole mingeid nahahaiguseid ka. Küll aga on ta üsnaKÜLMAKARTLIK. Et 20 kraadise pakasega ta ikka üle tunni aja õues ei taha olla (isegi riietega), käpad
hakkavad külmetama ja värisema kipub.
Küll aga meeldib talle õues lumes hirmsasti jooksta ja möllata! Ise ma olen talvel lihtsalt tihedamini, kuid lühemate perioodidega õues käinud. Vahel käimegi 20 minutit ja tuppa tagasi, tüütu, kuid, sellised need koerapidamise rõõmud on.
See eest veab pinseritel suvel palavaga. Ujumine ja vesi meeldib meile! Olen kuulnud, et mõned pinšerid ei armasta üldse vett ega ujumist, kuid meie Gustaw ujus küll issiga suvel nagu vana mees!
Küll aga meeldib talle õues lumes hirmsasti jooksta ja möllata! Ise ma olen talvel lihtsalt tihedamini, kuid lühemate perioodidega õues käinud. Vahel käimegi 20 minutit ja tuppa tagasi, tüütu, kuid, sellised need koerapidamise rõõmud on.
See eest veab pinseritel suvel palavaga. Ujumine ja vesi meeldib meile! Olen kuulnud, et mõned pinšerid ei armasta üldse vett ega ujumist, kuid meie Gustaw ujus küll issiga suvel nagu vana mees!
KOKKUVÕTTEKS: Kui te arvate, et teil jagub piisavalt aega ning energiat sellise Duracell-jänese jaoks, nagu seda on pinšer, siis te ei pea oma koera valikus kahetsema! Te saate pinšeri näol enesele väga truu, ustava ja lojaalse sõbra, kes on oma peremehesse väga kiindunud!
Pinšer ei ole selline koer, kes iga vastutulija juurde läheb sõprust otsima või lipitsema. Ta on väga uhke ja väga väärikas koer, öeldakse, et suur, õilis ja kuninglik hing väikese koera nahas. Ta on väga lõbus, tore ja lustakas seltsiline, kes on alati nõus midagi ette võtma ja teiega kaasa tulema ükskõik kuhu! Pinšeri näol esitate te endalegi väikese väljakutse tema kasvatamisel, õppides ehk seeläbi iseennastki paremini tundma. Pinšer on nagu väike vitamiin igas päevas, mis utsitab teid ennast kokku võtma, õue minema, sporti tegema, olema rõõmus, aktiivne ja elujaatav inimene. See pisikene energiapomm lihtsalt pakatab ja nakatab ning talle silma vaadates on väga raske öelda „Kuule ma ei viitsi sinuga tegeleda!“ :)
Pinšer ei ole selline koer, kes iga vastutulija juurde läheb sõprust otsima või lipitsema. Ta on väga uhke ja väga väärikas koer, öeldakse, et suur, õilis ja kuninglik hing väikese koera nahas. Ta on väga lõbus, tore ja lustakas seltsiline, kes on alati nõus midagi ette võtma ja teiega kaasa tulema ükskõik kuhu! Pinšeri näol esitate te endalegi väikese väljakutse tema kasvatamisel, õppides ehk seeläbi iseennastki paremini tundma. Pinšer on nagu väike vitamiin igas päevas, mis utsitab teid ennast kokku võtma, õue minema, sporti tegema, olema rõõmus, aktiivne ja elujaatav inimene. See pisikene energiapomm lihtsalt pakatab ja nakatab ning talle silma vaadates on väga raske öelda „Kuule ma ei viitsi sinuga tegeleda!“ :)
P.S. Olen alati nõus oma kogemusi pinšeri-omanikuna jagama meiliaadressil:
või
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar